Keri sisuni

Alamvõrgustamine

Eesmärgid

Selle peatüki läbimise järel:

  • Oskan selgitada, miks võrk tuleb alamvõrkudeks jagada
  • Oskan eristada võrguaadressi, broadcast-aadressi ja hostiaadresse
  • Oskan arvutada hostide arvu valemiga 2ⁿ − 2
  • Oskan jagada /24 võrgu alamvõrkudeks ja määrata iga alamvõrgu aadressivahemiku

Miks mitte lihtsalt üks suur võrk?

Alamvõrgustamine
Joonis 10.1. Miks üks suur võrk ei tööta — broadcast-liiklus jõuab kõigini (Talvik, 2025). Loodud tehisintellekti abil.

Eelmises peatükis õppisime kahendsüsteemi ja magic number meetodi — nüüd paneme need tööle.

Kujuta ette oma kooli: 200 arvutit, kõik ühes /24 võrgus (192.168.1.0/24). Iga kord, kui mõni arvuti küsib ARP-iga "kelle MAC kuulub sellele IP-le?", jõuab see küsimus kõigi 200 arvutini. Iga DHCP päring — kõigile. Iga broadcast — kõigile. Nagu klassiruum, kus 200 õpilast istuvad ühes toas ja iga kord, kui keegi küsib küsimuse, peavad kõik kuulama.

Lahendus? Jaga suur võrk väiksemateks alamvõrkudeks (subnets).1 IT-labor ühte, õpetajate võrk teise, õpilaste WiFi kolmandasse, külalised neljandasse. Iga alamvõrk on eraldi broadcast-domeen — küsimus ühes "klassiruumis" ei häiri teisi.

Boonusena saad ka turvalisuse: tulemüür saab kontrollida liiklust alamvõrkude vahel. Õpilaste võrgust ei pääse õpetajate serveritesse, kui nii seadistada.

Lahenda ja valitse
Joonis 10.2. Alamvõrgustamise kolm sammu (Talvik, 2025). Loodud tehisintellekti abil.

Kolm aadressi, mida ei saa kellelegi anda

Enne kui hakkame võrke jagama, peab olema selge, et igas IP-võrgus on kolm erilist aadressi, mida sa seadmetele määrata ei saa. Need pole valikulised — need on alati olemas, igas võrgus ja igas alamvõrgus.

IP-aadressi kolm alustala
Joonis 10.3. IP-aadressi kolm alustala — võrguaadress, hostiaadressid ja broadcast (Talvik, 2025). Loodud tehisintellekti abil.

Võrguaadress — esimene aadress, kõik hostibittid on 0. Mõtle sellest kui tänava nimest ilma maja numbrita. Näiteks 192.168.1.0 võrgus /24.

Broadcast-aadress — viimane aadress, kõik hostibittid on 1. Pakett sellele aadressile jõuab kõigile võrgu seadmetele korraga. Näiteks 192.168.1.255 võrgus /24.

Hostiaadressid — kõik, mis jääb nende kahe vahele. Need ongi need, mida saad päriselt kasutada.

Vaatame, kuidas see konkreetselt välja näeb. Järgmine joonis näitab, kuidas IP-aadress jaguneb võrguosaks ja hostiosaks:

Alamvõrgu aadressi anatoomia
Joonis 10.4. Alamvõrgu aadressi anatoomia — võrguosa, alamvõrguosa ja hostiosa (Talvik, 2025). Loodud tehisintellekti abil.

Võtame tuttava näite — võrk 192.168.1.0/24. Siin on /24 mask, mis tähendab, et esimesed 24 bitti on võrguosa ja viimased 8 bitti on hostiosa. Selle võrgu kolm erilist aadressi:

Aadress Tüüp
192.168.1.0 Võrguaadress (ei määrata)
192.168.1.1 – 192.168.1.254 Hostiaadressid (254 tükki)
192.168.1.255 Broadcast-aadress (ei määrata)

Tabel 10.1. Aadresside jaotus /24 võrgus

Seega /24 võrgus on 254 hosti, mitte 256 — kaks aadressi "lähevad kaduma". See kehtib alati, olenemata võrgu suurusest.

Valem: 2ⁿ − 2

Nüüd on aeg õppida valem, mida läheb vaja iga kord, kui alamvõrkudega tööd teed. Kasutatavate hostide arvu arvutamine on ülilihtne: n = hostibittide arv (32 − mask). Lahuta 2 (võrguaadress ja broadcast) — ja ongi kõik.

Magic number arvutus
Joonis 10.5. Magic number arvutus — 256 − 192 = 64 (Talvik, 2025). Loodud tehisintellekti abil.

Siin on tähtsamad maskid, mida päriselt kohtad. Pane tähele, kuidas mask ja hostide arv on pöördvõrdelises seoses — mida suurem mask, seda vähem hoste:

Mask Hostibittid (n) 2ⁿ Kasutatavad (2ⁿ − 2) Näide kasutusest
/24 8 256 254 Kogu kool
/25 7 128 126 Suur osakond
/26 6 64 62 Kontor
/27 5 32 30 Klassiruum
/28 4 16 14 Väike labor
/29 3 8 6 Serveriruum
/30 2 4 2 Punkt-punkt ühendus (ruuter-ruuter)

Tabel 10.2. Maskide ja hostide arvu seos

Seda tabelit tasub pähe õppida — CCNA eksamil pole aega iga kord nullist arvutama hakata.

Mida suurem mask, seda väiksem võrk

/24 = 254 hosti, /25 = 126, /26 = 62. Mask kasvab → hostibitte vähemaks → võrk väiksem. Nagu tänava jagamine lühemateks lõikudeks.

Järgmine joonis näitab seda seost visuaalselt — iga bitti võrra suurem mask poolitab võrgu:

Maski suurus ja hostide arv
Joonis 10.6. Maski suurus määrab hostide arvu (Talvik, 2025). Loodud tehisintellekti abil.

Alamvõrgustamise näide samm-sammult

Teooria on tehtud — nüüd läheme päriselt arvutama. Teeme ühe konkreetse ülesande alguselõpuni läbi.

Ülesanne: Jaga 192.168.1.0/24 neljaks võrdseks alamvõrguks.

Jagame võrgu neljaks
Joonis 10.7. Ülesanne — jaga /24 võrk neljaks alamvõrguks (Talvik, 2025). Loodud tehisintellekti abil.

Alustame küsimustega. Mitu alamvõrku tahame? 4. Mitu lisabitti selleks vaja? 2² = 4, seega 2 bitti. See tähendab, et uus mask on /24 + 2 = /26 (255.255.255.192). Iga alamvõrku jääb 6 hostibitti, mis annab 2⁶ − 2 = 62 kasutatavat hosti.

Uus mask
Joonis 10.8. Uue maski arvutamine — /24 + 2 = /26 (Talvik, 2025). Loodud tehisintellekti abil.

Nüüd tuleb mängu magic number eelmisest peatükist: 256 − 192 = 64. See ütleb meile, et alamvõrgud algavad iga 64 aadressi tagant — .0, .64, .128, .192. Paneme kõik tabelisse:

Alamvõrk Võrguaadress Esimene host Viimane host Broadcast
1 192.168.1.0/26 .1 .62 .63
2 192.168.1.64/26 .65 .126 .127
3 192.168.1.128/26 .129 .190 .191
4 192.168.1.192/26 .193 .254 .255

Tabel 10.3. 192.168.1.0/24 jagamine neljaks /26 alamvõrguks

Näed mustrit? Iga alamvõrgu broadcast on järgmise alamvõrgu võrguaadress miinus 1. Esimene host = võrguaadress + 1, viimane host = broadcast − 1. See muster kehtib alati ja selle äratundmine teeb sind kiireks. Järgmine joonis näitab, kuidas magic number meetod visuaalselt töötab:

Magic number meetod
Joonis 10.9. Magic number meetod — 256 − maski väärtus (Talvik, 2025). Loodud tehisintellekti abil.

Levinud viga

Ära aja segamini: 192.168.1.63 on esimese alamvõrgu broadcast, mitte teine kasutatav host. Ja 192.168.1.64 on teise alamvõrgu võrguaadress, mitte viimane host esimeses. Need piirid on absoluutsed.

Kuidas kiiresti lahendada

Kogu alamvõrgustamine taandub tegelikult kolmele sammule. Esiteks arvuta magic number: 256 − maski viimase okteti väärtus. Teiseks leia alamvõrkude algused: 0, magic number, 2 × magic number, 3 × magic number ja nii edasi. Kolmandaks täida iga alamvõrgu sees: võrguaadress → +1 esimene host → broadcast −1 viimane host → broadcast.

See ongi kõik. Tõsiselt — rohkem polegi vaja. Harjuta, kuni tuleb automaatselt. CCNA eksamil peab see olema kiire ja peast, kalkulaatorit ei anta.

Alamvõrgustamise tulemus
Joonis 10.10. Alamvõrgustamise tulemus — neli /26 alamvõrku (Talvik, 2025). Loodud tehisintellekti abil.

Uuri ise


Kokkuvõte

Alamvõrgustamine jagab suure võrgu väiksemateks broadcast-domeenideks — parem jõudlus ja turvalisus. Võrguaadress on esimene, broadcast viimane, kõik vahepeal on hostiaadressid. Hoste: 2ⁿ − 2. Magic number (256 − maski väärtus) annab alamvõrkude sammu — ülejäänu on aritmeetika.


Enesekontroll

1. Miks ei saa võrguaadressi ja broadcast-aadressi seadmetele määrata?

Võrguaadress identifitseerib võrku ennast (kasutatakse marsruutimistabelites). Broadcast-aadress on mõeldud kõigile võrgu seadmetele korraga. Kumbki ei saa olla konkreetse seadme aadress.

2. Mitu kasutatavat hosti on /27 võrgus?

Hostibitte: 32 − 27 = 5. Kasutatavaid hoste: 2⁵ − 2 = 30.

3. Jaga 10.0.0.0/24 kaheks võrdseks alamvõrguks.

Uus mask: /25 (255.255.255.128). Magic number: 256 − 128 = 128. Alamvõrk 1: 10.0.0.0/25 (hostid .1–.126, broadcast .127). Alamvõrk 2: 10.0.0.128/25 (hostid .129–.254, broadcast .255).

4. Võrgus 172.16.5.0/26 — mis on broadcast-aadress ja mitu hosti mahub?

Magic number: 256 − 192 = 64. Võrk algab .0, broadcast on .63. Hoste: 2⁶ − 2 = 62.

5. Mis alamvõrku kuulub aadress 192.168.1.200/26?

Magic number: 64. Alamvõrgud: .0, .64, .128, .192. Aadress 200 langeb vahemikku 192–255, seega alamvõrk on 192.168.1.192/26 (broadcast .255).


  1. Mogul, J. & Postel, J. (1985). Internet Standard Subnetting Procedure. RFC 950. https://datatracker.ietf.org/doc/html/rfc950