Praktikum 11: DHCP ja DNS¶
Selles praktikumis seadistad ruuteri DHCP serverina ja konfigureerid eraldiseisva DNS serveri. Arvutid saavad IP-aadressi automaatselt ja pääsevad veebilehele nimepõhiselt.
DHCP ja DNS on kaks kõige levinumat võrguteenust. DHCP jagab automaatselt IP-aadresse, vältides käsitsi seadistamise vajadust. DNS tõlgib inimloetavad nimed (nt www.firma.lan) IP-aadressideks. Mõlema teenuse teooriat käsitleb Peatükk 13: DHCP ja DNS.
Eesmärgid
Selle praktikumi läbimise järel:
- Oskan konfigureerida ruuteri DHCP serveri funktsiooni (pool, excluded addresses)
- Oskan konfigureerida DNS serverit Packet Traceris
- Oskan kasutada
nslookupkäsku DNS testimiseks - Oskan kontrollida DHCP tööd käsuga
show ip dhcp binding - Oskan selgitada DORA protsessi
Eeldused
Enne seda praktikumi pead olema tutvunud Peatükk 13: DHCP ja DNS ja tundma ruuteri põhiseadistamist (Praktikum 7).
Topoloogia¶
[R1]
Fa0/0 .1
|
192.168.1.0/24
|
[SW1]
/ | \
Fa0/2 Fa0/3 Fa0/4
[Server] [PC1] [PC2]
.10 DHCP DHCP
| Seade | IP-aadress | Seadistus |
|---|---|---|
| R1 | 192.168.1.1 | Staatiline (gateway + DHCP server) |
| Server | 192.168.1.10 | Staatiline (DNS server) |
| PC1 | DHCP | Dünaamiline |
| PC2 | DHCP | Dünaamiline |
Tabel 11.1. IP-konfiguratsioon
Osa 1: Topoloogia ja põhikonfiguratsioon¶
Samm 1: Lisa seadmed ja ühenda¶
1× Router 2811, 1× Switch 2960, 1× Server, 2× PC
Samm 2: Ruuteri liidese seadistamine¶
Router> enable
Router# configure terminal
Router(config)# hostname R1
R1(config)# interface FastEthernet0/0
R1(config-if)# ip address 192.168.1.1 255.255.255.0
R1(config-if)# no shutdown
R1(config-if)# exit
Samm 3: Serveri staatiline IP¶
Server → Desktop → IP Configuration:
IP Address: 192.168.1.10
Subnet Mask: 255.255.255.0
Default Gateway: 192.168.1.1
DNS Server: 192.168.1.10
Osa 2: DHCP konfigureerimine¶
DHCP töötab DORA protsessi kaudu: Discover (klient otsib serverit broadcast’iga) → Offer (server pakub IP-d) → Request (klient aktsepteerib pakkumise) → Acknowledge (server kinnitab). Kogu see protsess toimub automaatselt paari sekundiga. Lähemalt Peatükk 13: DHCP ja DNS.
Samm 1: Excluded addresses¶
excluded-address määrab vahemiku, mida DHCP server ei tohi välja jagada. See on oluline selleks, et staatiliselt seadistatud seadmed (ruuter, server) ei saaks konfliktseid aadresse.
Excluded enne pool-i!
Määra excluded addresses enne, kui kliendid IP-d küsivad. Vahemik .1–.49 on reserveeritud ruuterile, serverile ja teistele staatiliselt seadistatavtele seadmetele.
Samm 2: DHCP pool¶
R1(config)# ip dhcp pool KONTOR
R1(dhcp-config)# network 192.168.1.0 255.255.255.0
R1(dhcp-config)# default-router 192.168.1.1
R1(dhcp-config)# dns-server 192.168.1.10
R1(dhcp-config)# exit
Samm 3: PC-de seadistamine¶
PC1 ja PC2 → Desktop → IP Configuration → DHCP
Oota kuni PC saab IP-aadressi (~5 sekundit).
Samm 4: Kontrolli¶
Näitab väljajagatud IP-aadressid ja nendega seotud MAC-aadressid.
Osa 3: DNS konfigureerimine¶
DNS (Domain Name System) on hajutatud andmebaas, mis tõlgib domeeninimed IP-aadressideks. Ilma DNS-ita peaksid kasutajad meeles pidama numbrilisi IP-aadresse. Selles praktikumis lood lihtsustatud lokaalse DNS-serveri, et harjutada põhimõtteid. Päriselt on DNS hierarhiline süsteem (juur- → TLD- → autoritatiivserverid) — seda käsitleb Peatükk 13: DHCP ja DNS.
Samm 1: DNS teenuse aktiveerimine¶
Server → Services → DNS → lülita On
Samm 2: Lisa DNS-kirjed¶
| Name | Type | Address |
|---|---|---|
| www.firma.lan | A Record | 192.168.1.10 |
| server.firma.lan | A Record | 192.168.1.10 |
| gateway.firma.lan | A Record | 192.168.1.1 |
Tabel 11.2. DNS-kirjed
Iga kirje jaoks täida väljad ja kliki Add.
Osa 4: Testimine¶
Samm 1: nslookup¶
PC1 → Command Prompt:
Peaks näitama serveri IP-d ja lahendatud aadressi.
Samm 2: Ping nimega¶
Samm 3: Veebibrauser¶
PC1 → Desktop → Web Browser → sisesta http://www.firma.lan
Leht peaks avanema — DNS lahendas nime IP-aadressiks ja HTTP server vastas.
Osa 5: Tõrkeotsing¶
DNS probleemi simuleerimine¶
- Lülita DNS server Off
- Testi
nslookup www.firma.lan— ei tööta - Testi
ping 192.168.1.10— töötab!
Miks IP-ga ping töötab aga nimega mitte?
DNS ainult tõlgib nimed IP-aadressideks. Kui DNS ei tööta, nimelahendit ei toimu, aga IP-põhine suhtlus jätkub. See näitab, et DNS on rakendusteenus, mitte võrguteenuse osa — võrk ise töötab IP-aadressidega. Vt Peatükk 13: DHCP ja DNS.
Kokkuvõte¶
Selles praktikumis sa:
- Konfigureerrisid ruuteri DHCP serverina (pool, excluded addresses, DNS)
- Seadistasid DNS serveri A-kirjetega
- Testisid DHCP tööd (
show ip dhcp binding) - Testisid DNS-i (
nslookup,pingnimega) - Avasid veebilehe DNS-nime kaudu